Üleeile viib meid 13. sajandisse
Saksa ekspansioon jõudis Eestisse 1208, mil ristisõdijad rüüstasid Otepää linnuse. Veelgi va-
rem (1206) olid taanlased Lundi peapiiskop Anders Suneseni juhtimisel üritanud edutult vallu-
tada Saaremaad. Sajandi kolme esimese aastakümne järel oli kogu Eestimaa vallutatud ja
jagatud: Põhja-Eesti Taani krooni valduses ja ülejäänud Eesti jagatuna Saksa Ordu Liivimaa haru ning Tartu ja Saare-Lääne piikopkonndade vahel. Eestis oli alanud Keskaeg (u 1200-1558), mis kestis Liivi sõja alguseni
|
|
|
Kolga Mõisa ajaloo oletatavat algust
tähistab üks huvitav diplomaatiline seik. 1238 suutis paavsti legaadina tegutsenud Modena
piiskop Guillelmus (Modena Wilhelm) läbirääkimistega saavutada, et saksa ristisõdijatest koosnev Mõõgavendade ordu tagastas vahepeal ajutiselt vallutatud Põhja-Eesti Taani võimu alla. Arvatavasti veidi peale seda kingib Taani kuninga Waldemar Sejri poeg Knud Kolga tsistertslaste Roma mungakloostrile Gotlandil. 1240 paiku rajatakse siia tsistertslaste kloostrimõis.
Tsistertslased olid askeetlikud, väga töökad, pühendunult usklikud, aga ka targad. Munklusele
antakse Euroopa kultuuriloos väga tähtis koht. Esimeste munkadena jõudsid Eestisse tsistertsla-
sed, rajades Kärknasse kloostri. Kolga kloostrimõis oli teine tsistertslaste rajatis Eestis.
Kloostrid üldse, aga tsistertslaste omad eriti, olid omavahel heas kontaktis ja tänu sellele levisid
uuendused, ideed ja oskused kiiresti üle Euroopa. Teoloog Vello Salo nimetab Kärkna kloostrit
esimeseks "Euroinfo keskuseks" Eestis.
Võib spekuleerida, et tänu tsistertslastele sai ka ka Kolgast omamoodi "eurokeskus" Edukate
kala- ja hobusekasvatajate ning põlluharijatena on tsistertslased toonud Eestisse ka luuviljalised.
Äkki oli see tsistertslaste külvatud seeme, mis palju sajandeid hiljem Kolga mõisa aiad kuulsaks
tegi ja mõisa isegi Kirsi mõisana tunti!?
Jüriöö ülestõusu järel (1346) müüs Taani kuningas Valdemar IV oma Põhja-Eesti valdused Saksa
ordule. Ent "Taani aeg" tuli Kolka veel tagasi: 1519 vahetati Kolga ühe Gotlandi mõisa vastu
Taani kuninga Christian II valdusesse. Kolga jäi Taani enklaaviks Põhja-Eestis 1558 aastani, mil alanud Liivi sõjas mõis maha põletati. Liivi sõda käis, kuid algamas oli "Rootsi aeg" (vt eile)